Esmeralda hüppas püsti, ja enne kui ema teda takistada sai, oli ta juba aknaavas ja hüüdis: «Phoebus! Kallis Phoebus! Tulge, mina olen siin!» Phoebust aga polnud enam seal. Ta oli juba Coutellerie tänava nurga taha kadunud. Küll aga oli Tristan veel seal. Gudule tormas vihakisaga tütre kallale. Ta kiskus teda järsult tagasi, oma küüsi ta kaela surudes. Tiigriema 473 ei hooli palju niisugusel silmapilgul. Kuid oli juba hilja. Tristan oli teda näinud. «Hehehe!» itsitas ta irevil hammastega, mis ta näo tegi hundi lõusta sarnaseks. «Niisiis kaks hiirt lõksus!» «Arvasin juba,» ütles soldat. Tristan koputas talle õlale: «Sul on kassi haistmine!» Ja lisas: «Noh, kus on Hen-riet Cousin?» Reast astus välja üks mees, kel polnud soldati mundrit ega välimust. Ta kandis pooleldi halle, pooleldi pruune riideid nahast varrukatega ja siledaks kammitud juukseid. Käes hoidis ta köiekimpu
annaabi.ee 
