tom
sellest, et ta keeldus tunnistamast objektiivse
maailma mõistuspärasust.
BELINSKI: Teatud mõttes oli naine see, kes ta tappis...
STANKEVITS: Täpselt! Ta oli tema jaoks vale naine. See duell oli
vastandlike minade tarkuse ja eituse vältimatu
kokkupõrge. Dramatiseeritud dialektika, Hegelil
on see kõik kirjas.
BELINSKI: Hegelil? See naine oli flirtija!
STANKEVITS: Jah, ma pean nõustuma. Aga kõrgemal, hegellikul
tasandil, oli see duell, kus rapiirid esindavad
BELINSKI: Ta lasti maha.
STANKEVITS: Mida?
BELINSKI: Ta lasti maha.
STANKEVITS: Kes lasti?
BELINSKI: Puskin.
STANKEVITS: Ma räägin Hamletist.
BELINSKI: Hamletist?
STANKEVITS: Jah, Hamletist. Näidend, mida me vaatamas
käisime, oli William Shakespeare'i "Hamlet". Seal
oli duell. Kas sa mäletad seda duelli?
BELINSKI: Kuule, Stankevits, see on alandav... aga seda, kas
annaabi.ee 
