Nimetu
Kaasajal abiellutakse eelkäijatest tunduvalt hiljem (või ei astutagi seaduslikku abiellu), ning üha
rohkem aega oma elus pühendatakse sõprusele.
Norra filosoof Helge Svare on veendunud, et meie vajadus sõprade järele on suurem kui
eelmistel põlvkondadel. Võimalusi sõpruseks on aga rohkem, kuna inimesel, kellel pole
paarilist, on selleks rohkem aega. Paljudele meist on toeks just sõbrad, mitte aga perekond.
Sõprus toetub sarnasusele
Psühhoanalüütik Serge Hefez aga kommenteerib toimunud muutusi järgmiselt: ,,Juba varases
lapseeas mõistavad poisid ja tüdrukud üksteist hästi. Nad on emotsionaalselt lähedased ja sageli
juhtub, et ,,parimaks sõbratariks" osutub just poiss. Siinjuures pole absoluutselt mingit tegemist
seksuaalse veetlusega. Viimane sünnib erinevusest, sõprus toetub aga sarnasusele".
Nii on ka täiskasvanud meeste ja naiste sõpruses esikohal iseloomude ja huvide sarnasus.
Seksuaalsus taandub aga sulgudesse... kuigi ei kao