e rüütlid (sks k Ritter, pr k chevalier). Enamik väikefeodaalidest rüütleid omasid lääne, kuigi nende valdused piirdusid tavaliselt vaid väikese külaga. Rüütlid, kellel isiklikku lääni ei olnud, leidsid teenistust senjööri kaaskonnas või rändrüütlina. Suurfeodaalid pärinesid tavaliselt omaaegse rooma aristokraatia või germaani hõimupealike järeltulijate hulgast ning kandsid kas hertsogi (van sks heerzog väejuht) või krahvi tiitlit. Sõjameheseisusesse kuuluvad väike- ja suurfeodaalid rõhutasid, et nad järgivad rüütelliku käitumise põhimõtteid ustavust, heldekäelisust ja vahvust ning püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kirik üritas panna rüütleid teenima ka ristiusu ideaale, proovis panna piiri feodaalide omavahelistele sõdadele ning kehtestas mõningates piirkondades jumalarahu (e aeg, kui sõdimine on keelatud)
(sks k Ritter, pr k chevalier). Enamik väikefeodaalidest rüütleid omasid lääne, kuigi nende valdused piirdusid tavaliselt vaid väikese külaga. Rüütlid, kellel isiklikku lääni ei olnud, leidsid teenistust senjööri kaaskonnas või rändrüütlina. Suurfeodaalid pärinesid tavaliselt omaaegse rooma aristokraatia või germaani hõimupealike järeltulijate hulgast ning kandsid kas hertsogi (van sks heerzog väejuht) või krahvi tiitlit. Sõjameheseisusesse kuuluvad väike- ja suurfeodaalid rõhutasid, et nad järgivad rüütelliku käitumise põhimõtteid ustavust, heldekäelisust ja vahvust ning püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kirik üritas panna rüütleid teenima ka ristiusu ideaale, proovis panna piiri feodaalide omavahelistele sõdadele ning kehtestas mõningates piirkondades jumalarahu (e aeg, kui sõdimine on keelatud). Kui