Theseuse äraolekul Helena koju tagasi. Dioskuurid võtsid kaasa ka Theseuse ema Aithra, kes Helena hooldajana sattus hiljem koos neiuga Troojasse. Theseust tabas peagi veel hirmsam ebaõnn. Ateenas haaras võimu tema poliitiline vastane ja sangar pidi Atika pealinnast põgenema. Ta palus varjupaika Skyrose saarel, kuid sealne valitseja, soovides uue Ateena juhtkonnaga heas läbisaamises olla, tõukas Theseuse kõrgelt kaljult alla. Ateenlased ei unustanud oma heerost. Kui Theseuse kukutanud valitseja suri, toodi sangari maised jäänused Ateenasse ja talle püstitati Akropolile tempel THESEION. See Theseion, mis praegu kaunistab Ateena agoraad4, pärineb aga Periklese ajast 5. saj. e. Kr. Kristlased muutsid selle hoone kirikuks ja tänu sellele on see kõige paremini säilinud antiiktempel Kreekas. NB! Suurenda pilti! Theseion (ka Hephaistose tempel) Ateena agoraal tänapäeval.
Herakles- huvitav kangelane Lood jumalatest ja kangelastest, müüdid tekkisid Kreekas tuhandeid aastaid tagasi. Antiik-müto- loogia üheks aluseks oli kindlasti kreeklaste usk loodusjõududesse kui jumalate kehastustesse. Kreeklased uskusid ka sellesse, et nende jumalatel on taevas omapäi igav ning seepärast otsivad nad tihti seiklusi maa pealt. Nimelt jumalad omavad võimet lihtsureliku kuju võtta. Ja kui need jumalad juba maal käisid, siis jätkasid nad siin ka oma jumalikku sugu. Näiteks kui Amphitryon oli sõjakäigul, külastas armunud Zeus Alkmenet tema mehe kujul ning eostas Heraklese. Kui lugeda veel antiikaja autoreid, tuleb välja, et Kreekas oli veel teisigi poolsurelikke. Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav ongi see, kui realistlikult kreeklased sel ajal oma jumalate tõelisusesse suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
