Psühhedeelne muusika 1960. aastatel: eeldused ja lugu
teooriatele ja tekstidele, mis kajastuvad ka muusikas endis nii lüürikas kui viisis
mistõttu tuleks muusika mõistmiseks ka selle tagamaid ja põhimõtteid selgitada.
1960. aastate alguses jõudis teismeliseikka enneolematult suur sõjajärgne põlvkond.
Kuivõrd noored inimesed ikka otsivad eeskujusid ja iidoleid, kellega samastuda, tekkis
esmakordselt massi(või popp-)kultuuri-nimeline nähtus. Sel ajal oli heeroseks
rock'n'roll, eriti aga rock, mis vastandas end külma sõja ümber käivale palaganile ja
kuulutas välja uue, vabameelse maailmakorra.
Psühhedeelne liikumine oli suures osas sarnane rock'ile, aga ometi erines ühes
oluliselt: kui rock otsis uusi juhte, siis psühhedeelikud väitsid, et see polegi oluline, kui
inimese enda sees midagi ei muutu. Nende põhiseisukohaks oligi ,,revolutsioon meie
peades!" juurte, lapsepõlve, algoleku juurde tagasipöördumine. Samuti arvati, et
annaabi.ee 
