Heeringas
Heeringalisi on kokku
umbes 400 liiki ja nad on olulised toiduallikad. Emased heeringad koevad igal aastal kuni
40 000 marjatera. Mari langeb mere põhja, kuid uusi heeringaid koorub tegelikult väga vähe,
sest suurem osa marjast langeb kiskjatele söögiks. Munast koorunud heeringas on kala, kes
hakkab kohe ülespoole ujuma. Viimastel aastatel on püütud nii palju, et nende arvukus
kahaneb kiiresti.
Iseloomustus
Atlandi ookeani põhjaosas ja sellega piirnevas meredes elav heeringaline on 30-40 cm pikk.
Tema vormid erinevad kudemisaja ja koha, rände, viljakuse, selgroolülide arvu jm. poolest.
Heeringad hoiavad suurte parvedena ülemistesse veekihtidesse ning toituvad zooplanktonist,
eriti vähikestest.
Heeringad elavad avameres, kus nad tõusevad öösiti veepinna lähedale, et seal
hõljumikogumitest toituda. Neil on küll väiksed hambad, kuid lõpusepiid toimuvad urnana,
püüdes avatud suuga ringiujuvale heeringale justkui iseennesest saaki.
Kasutamine toidus
annaabi.ee 
