tugevalt valguga seotud ubikinoonile, nii et mõlemad transformeeruvad semikinoonideks. Need semikinoonid annavad koos elektronid edasi elektronide ülekande ahelatesse. Järgnevalt dissotseerub nõrgalt seotud oksüdeeritud ubikinoon. FeS valgule loovutatud elektron liigub edasi tsütokroom c1-le ja sealt tsütokroom c-le. Seda elektroni kasutatakse kompleksis IV ehk tsütokroomi oksüdaasi poolt hapniku redutseerimiseks. Teine nn. mitteproduktiivne elektron liigub bL heemilt bH heemile (redokspotentsiaal +50 mV). Edasi antakse see elektron täielikult oksüdeeritud ubikinoonile, mis on seotud N (Negatiivne) tsentrisse membraani maatriksi poolel. See on erinev P tsentrist, ja sinna seotud ubikinoon on teine molekul, mitte see mis oksüdeeriti P tsentris. Samad reaktsioonid korduvad peale teise ubikinooni sidumist P tsentrisse. Madala potentsiaaliga elektron liigub üle kahe heemi semikinoonile ja redutseerib selle.
Nii Rieske valk kui ka BL tsütokroom on võimelised aksepteerima vaid 1 elektroni korraga, kuid bc1 kompleksis sunnitakse ubikinoon liivutama korraga kahte elektroni. Seetõttu peavadki need elektronid valima erineva raja. Fe-S valgule loovutatud elektron liigub edasi tsütokroom c1-le ja sealt tsütokroom c-le. Seda elektroni kasutatakse kompleksis IV ehk tsütokroomi oksüdaasi poolt hapniku redutseerimiseks. Teine nn mitteproduktiivne elektron liigub BP heemilt BH heemile tsütokroom b-562. Edasi antakse see elektron täielikult oksüdeeritud ubikinoonile, mis on seotud N tsentrisse membraani maatriksi poolel. 9. Selgitage kuidas kahe-elektronilise ülekande vahendaja ubikinool interakteerub ühe-elektroni kandja Fe-S klastriga. Vt 8. 10. Kirjeldage tsütokroomi oksüdaasi struktuuri. 170kDa dimeer, 13 plüpeptiidi. 11. Kirjeldage kuidas toimub tsütokroomi oksüdaasi kompleksis hapniku redutseerimine veeks