prootonite ja elektronide liikumist, sest need ei ole siin identsed. Esiteks difundeerub täielikult redutseeritud ubikinoon membraani tsütosoolsele poolele, kus ta seondub tsentrisse P (P tähistab siin membraani positiivset poolt) ehk oksüdatsioonitsentrisse. Viimane nimetus tuleneb sellest, et siin toimub ubikinooni oksüdeerimine. Ubikinooni 2 elektroni lahutatakse siin. Esimene elektron liigub Rieske valgu Fe-S tsentrisse (redokspotentsiaal +290 mV), teine liigub ühele b heemidest, nn bL heemile (low, ehk madala potentsiaaliga –20 mV). Nagu mainitud liiguvad elektronid madalama redokspotentsiaali suunas, nii et nad võiksid mõlemad liikuda tegelikult Rieske valgule, elektronide jagamine kahte rada pidi on unikaalne bc1 kompleksi omapära. Nii Rieske valk kui ka bL tsütokroom on võimelised aksepteerima vaid 1 elektroni korraga, kuid bc1 kompleksis sunnitakse ubikinoon loovutama korraga kahte elektroni. Seetõttu peavadki need elektronid valima erineva raja.
C tsütokroom integraalne või perifeerne. 8. Kirjeldage tsütokroomi reduktaasi kompleksi struktuuri. Selgitage kuidas elektronid kantakse üle ubikinoolilt tsütokroomidele c1 ja b (b-566 ja b-562) ning lõpuks tsütokroomile c. Esiteks difundeerub täielikult redutseeritud ubikinoon membraani tsütosoolsele poolele, kus ta seondub oksüdatsioonitsentrisse. Ubikinooni 2 elektroni lahutatakse siin. Esimene elektron liigub Rieske valgu Fe-S tsentrisse, teine liigub ühele b heemidest, nn BL heemile tsütokroom b-566. Nii Rieske valk kui ka BL tsütokroom on võimelised aksepteerima vaid 1 elektroni korraga, kuid bc1 kompleksis sunnitakse ubikinoon liivutama korraga kahte elektroni. Seetõttu peavadki need elektronid valima erineva raja. Fe-S valgule loovutatud elektron liigub edasi tsütokroom c1-le ja sealt tsütokroom c-le. Seda elektroni kasutatakse kompleksis IV ehk tsütokroomi oksüdaasi poolt hapniku redutseerimiseks. Teine nn
annaabi.ee 
