Putukate lennulihased – vastavalt igale närviimpulsile toimub 1 lihaste kontraktsioon. (sünkroonsed lihased) 1 närviimpulsi mõjus toimub mitu kontraktsiooni, kuni 40 (asünkroonsed lihased) 5. Lihased selgrootutel Sünkroonsed lihased, asünkroonsed lihased e fibrillaarsed lihased 100- üle tonni löögi sekundis. Silelihased – rõngusside ja peajalgsete liikumislihastes on müofibrillid asetatud spiraalselt. Mõnedel teistel molluskitel ja nt okasnahksetel on heeliksikujulised silelihased. Karpide sulgurlihas – u 3x tugevam, kui tavaline vöötlihas: -paramüosiini olemasolu, - vajab suht vähe energiat Vähilaadsete sõrad- eriline asetus- suur ristlõikepindala. Ämblikud sirutavad hüdraulilise rõhu teel jalgu. 6. Gaasivahetus selgrootutel Loomad, kellel ei ole spetsiaalseid gaasivahetusorganeid organismis – ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, lameussid, ümarussid, suurem osa rõngusse.
1. Polüakrüülamiid 2. Agaroos Polüakrüülamiid on sünteetiline polümeer, mis moodustab poorse struktuuriga erineva läbimõõduga tunnelite labürindi. Kasutatakse lühikeste DNA/RNA fragmentide (5-500 bp) lahutamiseks. Polüakrüülamiidgeel elektroforees võib olla: • Vertikaalne ühedimensiooniline • Vertikaalne kahedimensiooniline • Horisontaalne Agaroos on lineaarne polümeer, mis koosneb D- ja L-galaktoosi jääkidest. Agaroosi ahelad moodustavad heeliksikujulised fiibrid, mis omakorda agregeeruvad 20-30 nm struktuurideks. Agaroosi geelistumisel moodustub 3-dimensiooniline kanalite (pooride) võrgustik, millede diameeter ulatub 50-200 nm. Agaroosgeeli on võimalik teha erineva suuruse ja poorsusega sõltuvalt DNA fragmentide suurusest, mida kavatsetakse lahutada. Agaroosforees on tehniliselt lihtsam ja kiiremini läbiviidav, aga agaroosi lahutuvus on väiksem kui polüakrüülamiidil. Seega kui foreesil peab eristama väikeste suuruste vahega fragmente