Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
valitseb võim, ei ole armastust ning kus on armastus, seal ei lähe võim arvesse.
,,Armastuse usund oli täpne psühholoogiline vastaspoolus roomalikule võimu kuratlikule
kummardamisele" (JUNG 1991:181)
Nii on oluline Jungi puhul mõista seda, et kui ta mõtleb mõneti dualistlikult, lahutades Jumala
kaheks ,,hüpostaasiks" - Kristus ja Saatan, siis ei ole selle eesmärgiks iraanipärane dualism, kus
jumaluses elab igavene sisekonflikt. Pigem soovib ta heegellikul moel saavutada uut kvaliteeti
ning harmooniat. Oluline on veel ära märkida, et ka antud kvaliteet kui lõpptulemus on siiski
oma olemuselt ambivalentne. Sest antud näite juurde jäädes - teisal paneb Jung pahaks
roomakatoliku kiriku mõneti jäika traditsiooni ning dogmadesse takerdumist. Seega tuli esile
küll pääste võimule kui väärtusele keskendumisest ja seda terves Rooma maailmas ning
Õhtumaal, kuid see tõi kaasa katoliku kiriku ideoloogilise valitsuse. Selles näeb Jung antud
annaabi.ee 
