Urmas Sisask
(Kahro 2000, lk 5)
Maie isa Alfred oli üks Eesti paremaid möldreid. Ema poolt on aga pärit järgnevate põlvkondade
huvi kunstivaldkonna vastu: Urmas Sisaski vanaema Ellen Orav, neiupõlvenimega Kasela, armastas
väga joonistada. 59-aastasena avanes selleks ajaks andekaks maalikunstnikuks kujunenud Ellenil
lõpuks võimalus saada ka vastav kõrghariduse diplom. Oma kunstihuvi jagas ta ka lapselapse
Urmasega, kellele õpetas lisaks kudumisele ja heegeldamisele, millega Urmas kooliajalgi tegeles,
ka armastust värvide vastu. Urmas Sisask kujutab senini oma partituurid sageli värviliselt. Oma
südikustki süstib käesoleva töö kirjutamise hetkel 91-aastane naisterahvas järeltulijatele: ta on
lubanud enne mitte ära surra, kui kõik tema lapsed on saanud kuulsaks. Seni on see kolmest lapsest
ja kümnest lapselapsest õnnestunud kahel lapselapsel: Urmas Sisaskil ja tema õel Siiri Sisaskil.
(Ibid, lk 5, 29; Koppel 2004, lk 32-35)