Kulinaaria raamatu „Sööme ära!” referaat
saagi kohe öelda, milline peatükk on põhjalikum või vähem põhjalikum, sest kõigist
toorainetest ja toitudest on väga pikad ja põhjalikud seletused, näited ja detailid.
Leib on vanem kui meie! Kas ikka on?
Raamatu alguses kohe esimene teema on leib, mustleib ning rukkis. Eraldi on ära märgitud
leiva ajalugu läbi mitme põlvkonna. Näiteks katkend: leivategemine sai alguse Vanast-
Egiptusest, kus emad panid lastele kooli kaasa nii leiba kui õlut. Sealt jõudis
leivaküpsetuskunst ka heeberalaste ja kreeklaste kaudu umbes 170. aastaks eKr roomlasteni,
et levida järk-järgult üle kogu Euroopa.
Tänapäeva leivad:
Rukkileivas moodustab rukkijahu üle 90% leiva koostisest.
Rukkisegaleivas on 50-90% jahu kogusest rukkijahu.
Peenleivaks nimetatakse rukkipüülist keeduga valmistatud magushaput leiba.
Lisanditega leibadeks kasutatakse tänapäeval aedvilju-pähkleid, kuivatatud puuvilju, liha,
rosinaid, päikesekuivatatud tomateid, räimi, kartulit jne.