jutukese "Ojamölder ja tema minia" töötas 10 aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. 1866. aastal Tartus ilmus esimene luulekogu "Vainulilled" ("Wainolilled") esimene katsetus draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870), mis ka lavastati (tegelik Eesti teatri avamine) Abikaasa, lapsed, vähk abikaasa Eduard Michelson (18451907) esimesed lapsed: HansVoldemar (1874 1878), HedwigHedda (18761941), Anna (18781965) ja Max (1884) Koidula suri pärast pikka võitlust vähktõvega 2.juulil 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul Luuleanalüüs Tema luuletused põhinevad peamiselt isamaalistel teemadel. Ta läheneb neile suure austusega ja hästi südamlikult. Samuti kasutab ta erinevaid luulekujundeid, mis teevad luuletuse eriliseks ja seda on väga hea lugeda. Algul võib tunduda, et tal on ainult ühtemasti
Võib öelda, et eesti teater sündis Koidula eestvõttel. Lydia Koidula võttis osa ka esimese laulupeo korraldamisest 1869. 1873. aastal abiellus Koidula saksastunud lätlase Eduard Michelsoniga, kes sai sõjaväearsti koha Kroonlinnas. Lahkumine Eestist mõjus Koidulale rusuvalt, ta püüdis seal ühiskondlikku tegevust jätkata, kuid pere eest hoolitsemine nõudis samuti aega. Kroonlinna. Lydia Koidulal oli kolm last: poeg Hans Voldemar (suri väga vara), tütar HedwigHedda, tütar Anna Emilie. 1882 halvenes tema tervis, viimastel aastatel põdes ta vähki. Koidula suri 11. augustil 1886. Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale oma poja kõrvale. 1946 toodi tema põrm Tallinna Metsakalmistule. On avaldatud arvamust, kas oli ikka õige ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. Pärnus on Koidula mälestussammas. Noore Koidula vaimset arngut mõjutasid kaks erinevat kultuurikeskkonda. Hariduse sai ta saksa
annaabi.ee 
