Eesti sotsiolektide seisund
Seega: just praegu on vanuseline keelekihistumine eesti keeles suurem kui kunagi varem.
See nõuaks kiiret uurimist.
Teiseks, intuitiivselt võib väita, et ka noorte seas on toimunud esiteks kihistumine
edasipüüdlikeks ja luuseriteks ja samas, praeguse aja nö elluastujad erinevad tugevalt
nendest, kes moodustasid pintsaklipslaste põlvkonna, ehk ühiskonnas edasipüüdlike noorte
põlvkonna. Viimaste aastate noored paistavad enam orienteeritud hedonistlikele väärtustele
ja mitte kõrgele positsioonile ühiskonnas. Need kihistumised on väga sarnased sellega,
mida on uuritud läänemaailmas (vt eespool). Ka meil oleks vaja uurida, kas ja kuidas
kajastub selline kihistumine keeles. Kas edule orienteeritud rühmad kasutavad nt
konservatiivsemat keelt, enam normikeelt jne.
Samas saame väita, et noorte keelemallistik on üha kaugemal normikeelest ja üha enam
ühiskonna kontrolli alt väljas.