aega hästi planeerida. Tõenäoliselt ongi aja planeerimisoskuse puudumine peamine põhjus, miks inimesed leiavad ja väidavad, et aega ei ole. Olen tihti mõelnud, kuidas on võimalik, et ühed suudavad rohkem ning ei virise aja nappuse üle, kuid teised ei jõua mitte midagi korda saata ning ainult hädaldavad. Ööpäevas on 24 tundi ning seda iga inimese jaoks. Minu arvates on kõige kurvem see, et inimesed ei leia enam aega enda lähedastele. Lapsevanemad kaugenevad võsukestest üha enam, kas siis töö tõttu või muudel põhjustel. Eriti nooremad lapsed soovivad vanemate tähelepanu ning aega, kuid tihti ei suuda vanemad seda lastele leida. Sama probleem on ka vastupidi. Noored kolivad vanemate juurest välja, alustavad oma elu ning ei leia kuidagi aega ema-isa külastamiseks, mis on kurb, sest kõik vajavad lähedaste hoolt ja tähelepanu.
1) majanduslikud põhjused; 3 2) hariduse omandamine väljaspool Eestit. Oma tööga tahan leida hüpoteesidele kinnitust. 4 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist Kuni 19. sajandini elas väljaspool Eesti ala väga vähe eestlasi. Needki olid enamasti Eesti- lähedastele aladele sattunud võrdlemisi ammu, otsides pääsu kas sunni või kättemaksu eest, või oli feodaalisand asustanud nad ümber sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. Selliste Eesti asunike hulka on hinnatud 18. sajandi algul u 6000-le, 18. sajandi lõpul u 20 000-le ja veel 19. sajandi keskpaiku 30 000-le. See moodustas vaevalt 3–4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud. (Rosenberg 2007)
annaabi.ee 
