(purposive sampling), kvootvalim (quota sampling), lumepallivalim (snowball sampling) teoreetiline valim (theoretical sample) (Flick 2011b:117123; Berg 2004:3537; Krippendorff 2004:113116; Marshall 1996:523524), mida kasutatakse just kvalitatiivsetes uurimustes. Suhteliselt uus valimi moodustamise viis on uuritava juhitud valimi koostamine (respondent driven sampling) (Heckathorn 1997, 2002; Magnani et.al. 2005; Wejnert & Heckathorn 2008). Tõenäosuslike valimimeetodite puhul on peamiseks tingimuseks metoodiliselt korraldatud juhuslikkus. Juhuslik valik ei tähenda populatsiooni liikmete suvalist võtmist valimisse. Juhuslikkus korraldatakse kindlate metoodiliste põhimõtete abil, et kindlustada populatsiooni esindav valim. Järgnevalt on käsitletud lähemalt kasutatavamaid tõenäosulike valimite moodustamist ja illustreeritud näidetega. Lihtne juhuvalim
raamistik. Kasutatakse uuritava poolt juhitud kaasamise meetodit (ingl k. respondent driven sampling), mis on spetsiaalselt arendatud varjatud ja raskesti ligipääsetavate sihtrühmade uurimiseks. Antud meetodit on võimalik kasutada elanikkonna gruppide puhul, mis moodustavad omavahel tihedalt läbikäivaid võrgustikke, mis uimastisõltlaste puhul ka on. Uuritava poolt juhitud kaasamise meetod on rahvusvaheliselt valideeritud kasutamiseks uimastisõltlaste populatsioonis (Heckathorn 2002). Valimi kriteeriumid: - on 18-aastased või vanemad, - on süstinud narkootikume elu jooksul, - elavad Tartu linnas, - on võimelised andma informeeritud nõusoleku uuringus osalemiseks. Uuring teostatakse füüsiliselt Tartu uimastisõltlaste eneseabigrupi toimumise kohas Tartus Õpetajate tn 5 . Narkomaanid läbivad järgmised uuringu etapid: 1) Eelselekteerimine 2) Informeeritud nõusoleku andmine uuringus osalemiseks. 3) Intervjuu teostamine struktureeritud ankeedi alusel