Eesti- ja Liivimaa 18.-19. sajandil
Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat,
hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kroonupalatit juhtid viitsekuberner. See
oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus
rahandusministeeriumile. Kroonupalati esmaseks ülesandeks oli maksude
kogumine ja nende üle arvestuse pidamine ning riigile toiduainete ja materjalide
hankimine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja
heategevsulike organisatsioonide töö korraldamisega. Nende alluvusse kuulusid
ka poolenisit vangla tüüpi asutused(töömajad). 1811.a reorganiseeriti
kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod
sisekaitseüksusteks. Sisekaitseüksuste ülesanne oli korra kaitsmine,
kõikvõimalike vastupanuilmingute mahasurumine, valveteenistuse pidamine,
pagenud nekrutite ja talupoeegade püüdmine, kontroll nekrutite üle ja nekrutite
esialgne väljaõpe.