Sõpruskonnad, kambad ja jõugud Iga inimene võiks olla grupis oma sõprade või tuttavatega. Kõik vajavad suhtlust teiste inimestega. Ilma suhtluseta on väga raske elada. Sõpruskonnad koosnevad üldiselt heatahtlikest ja sõbralikest inimestest, kes vajavad üksteise sõprust. Sõpruskonnas on tavaliselt mingisugune organisaator, kes on teistest aktiivsem ja vahest korraldab ka kohtumised. Sõpruskonnad tekivad enamasti näiteks trennides või klassides ning neid võib peamiselt näha koolides. Kamp on juba hoopis teine teema. Seal ei ole oluline teada kõiki liikmeid, peaasi, et tunned liidrit ja teil on hea suhe. Kambas otsustab liider kõik: tegevuse, kohtumiskoha ja liikmed
See teadmine masendab teda, sest ta ei tea, mida sellega peale hakata. Kitty on vanemate peale pahane, et nad peavad Prantsuse kommetest kinni ja ei lase tal endal armastust leida. Peale mõtlemist otsustab ta, et naudib enim lastega veedetud aega. Niisiis läheb ta Dolly juurde. 28. peatükk-Kirjeldatakse Moskva kõrgseltskonna ringkondi. Kõige kõrgem ring,kuhu kuulub Karenin, koosneb valitsusametnikest. Teist ringkonda nö juhib Lydia Ivanova ja see koosneb ,,eakatest, inetutest, heatahtlikest ja jumalikest naistest ning kavalatest, elutarkadest ja ambitsioonikatest naistest". 29.peatükk-Hiljem saabuvad Anna ja Vronski mõlemad Betsy juurde, kuigi eraldi. 30.peatükk-Karenin märkab, et naine veedab suurema osa ajast vürstiga rääkides ja tal ei ole sellega otseselt probleemi. See muutub, kui kõik hakkavad klatsima ja Anna ning Vronski kohta kuulujutte levitama. 31.peatükk-Karenin teab, et peab Annaga tema afäärist rääkima. Ta läheb peolt varakult koju
elab. Mõistagi ei tähenda see, nagu ei pööraks ta üldse tähelepanu oma kogemustele täiskasvanuna. Rahutus, mure ja ärritus, mida tal on tulnud täiskasvanuna kogeda, kõlavad kumedalt läbi paljudest tema lugudest ja jutustustest. Tema raamatutes on peaosas alati lapsed, kuid neid ümbritsevate täiskasvanute portreed on muutunud järjest nüansirikkamaks ja sügavamaks Bullerby laste üsna veretutest ja heatahtlikest mammadest ja papadest kuni jõuliste, käratsevate, äärmiselt eluliste Mattise ja Loviisini röövlilossis. Samas avalikkuse ees esinedes ja intervjuusid andes jäi kirjanik ise väga suletuks. Pigem oli ta hea kuulaja, kui jutukas lobiseja. Ta rääkis meelsasti rõõmust, kuid mitte hädadest. Nii kaitses ta end justkui iseenda eest. 4 2. KIRJANIKUTEE ALGUS Alguses ei näidanud miski, et 14