JOHNATAN LIVINGSTONE MERIKAJAKAS
püssikuuli ... ja kerge ehmatuse hinnaga oligi Jonathan sooritanud vigurlennu, esimesena maailma
kajakaist ...
Tol heldel õhtupoolikul ei raatsinud ta aega raisata nokalaadaks teistega, ning tiirutas loojangu viimse
vineni. Ta avastas ehtsa sõlme, aeglase keerise, ülekaelapunktpöörde, pahupidi pöörisesse mineku,
kajakaimmelmanni, õhukukerpallid.
Kui Jonathan Livingston kaldal parvega ühines, oli sügav südaöö. Iivelduseni väsinud, ei saanud ta siiski
heastmeelest veel hoogsat sõlme tegemata jätta, pluss paar kerget ületiivakiirkeerist lausa maandumisel.
Ta kujutles, et kui üldsus kuuleb LÄBIMURDEST, levib sõnum vaimustuskriiskeis luitelt luitele. Kui palju
enam oli elu nüüd väärt elamist, lendamist!
Mere kojameeste üksluise rähklemise asemel, ikka mõrrast maani, maast mõrrani, tekkis järsku
olesklusele sisu. Teadmine, et meie võimuses on ennast tiibupidi lahti rebida nõmedusest, tõestas, et iga