Mina soovin aga saada politseinikuks, proovides muuta meie väikese kodumaa niivõrd turvaliseks ja kaitstuks, et kõik julgeksid igal ajal ja igas kohas liikuda ning pingevabalt olla. Ma arvan, et politseitöö ongi kõige enam seotud moraalitundega, mis peab sisemiselt olema väga tugev ja kõrge. Austama peab seadust, teadma selgelt piire ning oma õigusi ja kohustusi. Mida kõrgem on iga kodaniku sisemine moraal ja eetikakoodeks, seda ausam, avatum, tolerantsem ning heasoovlikum on kogu ühiskond. Kui mul õnnestub läbi politseiameti vähemalt ühte inimest muuta ausamaks, õilsamaks, sõnakuulelikumaks ning riiki austavamaks, olen ma juba muutnud meie ühiskonda paremaks. Politseiamet nõuab julgust, järjepidevust, tahtejõudu ning sihikindlust. Kindlasti ei saa politseikool olema kerge, kuid kerged ja lihtsad valikud mind ei inspireerigi. Eneseareng saab toimuda vaid uusi asju õppides. Sest õnnelik on see, kes on leidnud oma tõelise olemuse ja kutsumuse
Valitsuse poliitilise võimekuse üle otsustatakse sisuliselt ainult selle järgi, kuivõrd osavalt ta oskab kohaneda enamuse tahtega, või tõmmata enamust oma poolele. Kuid sellesamaga laskub ta tõelise valitsuse kõrguselt kerjuse rolli, kes palub enamuse käest almust. Igaühele on selge, et valitsuse tähtsaim ülesanne seisneb ainult selles, et igal sobival juhul antud parlamendi enamuselt endale almuseid välja manguda, või muretseda selle eest, et luua enese jaoks teistsugune, heasoovlikum enamus. Kui see valitsusel õnnestub, võib ta lühikese aja kestel edasi "valitseda", kui see aga temal ei õnnestu, peab ta tagasi astuma. Tema kavatsuste õigsus või mitteõigsus ei mängi seejuures tegelikult mingit rolli. Kuid just sellisel viisil hävitatakse praktiliselt tema igasugune vastutus. Milliste tagajärgedeni see kõik viib, on juba selge alljärgnevast. Koosseis viissada valitud rahva esindajat nende kutsealase suunitluse vaatenurgast lähtudes,
annaabi.ee 
