Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.
aastate keskpaigast said küüditatud Eestisse tagasi pöörduda, aga
selleks ajaks oli juba mitu tuhat küüditatud elutingimuste tõttu surnud.
Teise maailmasõja ajal ja hiljem võitlesid Nõukogude reziimi vastu metsavennad. Nende
kõrgajaks olid aastad 1945-1949. Metsavendade taktika nägi ette ootamatuid rünnakuid
nõukogude organite ja aktivistide vastu. Vastupanu oli mõeldamatu ilma maaelanike toetuseta.
Vajalik toiduvaru ja esmatarbekaubad saadi sugulastelt-sõpradelt ja heasoovlikelt inimestelt.
Pärast 1949. aasta küüditamist hakkas liikumine nõrgenema. Uute repressioonide hirmus
kardeti metsavendi toetada, talud vaesusid , puudus oli laskemoonast. Juba 1950. aastatel ei
kujutanud metsavennad võimudele enam erilist ohtu. Metsavendade kõrval tegutsesid 1940.
1950. aastate vastupanuliikumises aktiivselt noored. Esimesed organisatsioonidtekkisid 1944.
aastal pärast Eesti taasokupeerimist. Paljudel noorterühmadel oli põhikiri, programm,
annaabi.ee 
