Jätkusuutilk areng
erinevates eluvaldkondades. Heaolu kasv on järgmine punkt arengueesmärkide nimekirjas.
Eesti heaolu seisundit saab tõlegendada kaheti: globaalsest ja regionaalsest seisukohast.
Globaalselt on tegemist Eesti puhul pigem kõrgema heaolutasandiga riigiga. Regionaalselt
võrreldes Põhja-Euroopaga on tegemist madala heaolutasandiga maaga. Üldiselt ei võrrelda
heaolutaset arengumaadega. Seetõttu võib öelda, et esineb heaoludefitsiit. Näiteks võib tuua,
et Balti riikidest asub Eesti kõrgeimal kohal, kuid Skandinaaviast jääb tublisti maha (Rootsi
oli esimesel kohal). 2013. aastal tehtud Briti sõltumatu organisatsiooni Legatum Istitute
uuringute kohaselt on Eesti heaolult 35. kohal, mis tähendab et Eesti on võrreldes eelmise
aastaga ühe koha võrra langenud. Esimese kahe eesmärgi täideviimiseks on vaja, et valdav
enamik elanikkonnast selle nimel ka pingutab ja saadavaid hüvesid naudib. Kui absoluutne
annaabi.ee 
