Eesti vabariik
Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase
võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra
tingimustes võimalik taastada.
2
Eesti vabariigi välispoliitika
Eesti Vabariigi välispoliitikat raamistasid geopoliitilised realiteedid ja
paljuski suurvõimude poolt dikteeritud mängureeglid. Et välissuhtluse
põhiülesandeks oli riigi julgeoleku tagamine, oli Eesti eluliselt
huvitatud heanaaberlikest suhetest kõigi riikidega. Vabadussõja-
aegse koostöö pinnalt orienteerus Eesti tihedale koostööle ja
integratsioonile lääneriikidega, milles nähti peamist garanti noore riigi
suveräänsusele. Peale Tartu rahulepinguga saadud tunnustust
Nõukogude Venemaalt, tunnustasid 1920. aastal iseseisvat Eestit
Soome ja Poola. 1919. aasta Pariisi rahukonverentsil peamiselt
Prantsusmaa eestvõttel (Pariis soovis näha tsentralistliku Venemaa
annaabi.ee 
