Alkoholi mõju närvisüsteemile
5. Mäluaugud: seda juhtub eeskätt siis, kui lühikese aja jooksul tarbitakse suur kogus
alkoholi. Inimene on küll teadvusel, ärkvel, võimeline liigutama, kõndima ja rääkima ent
ei suuda hiljem osaliselt või täielikult meenutada sündmusi, mis toimusid alkoholijoobes.
Neid, kellel esineb mäluauke, tabab 70% suurema tõenäosusega ka alkoholimürgistus,
mis võib vajada esmaabi. (Health24, 2016)
6. Perifeerne neuropaatia (nimetatud ka alkohoolseks neuropaatiaks): see on närvikahjustuse
raske vorm, mis tekib pikaajalisel alkoholiga liialdamisel. Kliiniliste uuringute hinnangul
põevad diagnoositud alkohoolikutest 25-66% ka alkohoolset neuropaatiat. Esmaseks
kaebuseks on tavaliselt valu (koos kõrvetava tundega või ilma), mis haarab käed-jalad.
Eksperdid usuvad, et alatoitumus (alkohoolikud tihtipeale “unustavad” süüa), tiamiini (B1
annaabi.ee 
