(tõvestavate) mikroorganismide raviks. Mõnel määral kasvajatevastases ravis · Viirushaigustevastast toimet praegu kasutusel olevatel antibiootikumidel ei ole Kuidas antibiootikumid töötavad 1. Võimalus Tapa bakter! 2. Võimalus Ära lase paljuneda! ·.Pidurdavar bakterile eluks vajalikke protsesse Antibiootikumide kõrvalmõju · Hävitavad kasulikke baktereid nii soolestikus kui ka organites. · Muudavad bakterid, viirused ja seenorganismid healoomulistest pahaloomulisteks · Otsene immuunsüsteemi kahjustav toime. · Võivad tekkida allergilised reaktsioonid. · Tuntumaks kõrvalmõjuks on kõhulahtisus. Antibiootikumiresistentsus · Bakterite omadus mitte alluda antibiootikumide toimele. · Haiglabakterid · Järjest suurenev probleem. · Põhjused: antibiootikumide korduv, vale ja põhjendamatu tarvitamine. · Mõnes riigis on antibiootikumid käsiravim. · Ennetamine: Inimeste teadlikkus võtta antibiootikume
Vajadusel positronemissioontomograafia (PET). Skeleti stsintigraafia aitab täpsustada skeleti kaugmetastaaside olemasolu. (Padrik jt 2013: 92). Ravivõimalused Osteosarkoomi ravi sõltub kasvaja tüübist ja tema levikuulatusest. Ta on kiire kasvuga ja metastaseerub (levib siirdkolletena) algkoldest kaugemale. Enamike luusarkoomide puhul on valikmeetodiks tervendav kirurgiline ravi koos keemiaravi ja/ või kiiritusraviga. Erinevalt healoomulistest kasvajatest, mille lokaalne resektsioon tehakse kasvaja lähedalt tervetest kudedes, tuleb pahaloomulised kasvajad eemaldada võimalikult laialt tervete kudede piires. (Haagedoorn jt 1996: 257). Lokaalse haiguse korral on luuvähi ravi kombineeritud ehk tuleb teha nii keemiaravi kui ka kirurgiline ravi. Kombineeritud ravi korral on vähist vabanemise tõenäosus 60% ja rohkem, samal ajal kui ainult kasutades kirurgilist ravi on vähist vabanemise tõenäosus 10- 20%.
...........................................................................................lk.11 2 Vähist Termini ,,vähkkasvaja" all on tuntud üle paarisaja väga erineva lokalisatsiooniga pahaloomulise kasvaja. Pahaloomuliseks kasvajaks loetakse organismi erinevatest rakutüüpidest lähtunud, oma välimuselt moondunud, kiiresti paljunevaid rakke, mis ei allu organismi kontrollile. Erinevalt healoomulistest kasvajatest on pahaloomulistele omane kiire kasv, tungimine naaberorganitesse ning levik siirete ehk metastaaside teel. Vähkideks loetakse pahaloomulisi kasvajaid, mis arenevad organismi katte- ehk epiteelrakkudest. Teiseks pahaloomulise kasvaja tüübiks on sarkoomid, mis saavad alguse sidekoe rakkudest. Kuna mõlemale tüübile on omane ühtne käitumne, siis on populaarteaduslikus kui ka kohati teaduskirjanudses pahaloomulised kasvajad kokku võetud ühe nimetuse- vähk alla. (Labotkin
annaabi.ee 
