Jakob Kõrv
Võrreldes tänapäevasega on 19. sajandi tekst siiram, ausam, puhtam,
naiivsem ja lapselikum. Enamus praegusaegseid eestlasi kõneleb
kirjakeelt (ja samas - interneti kasutusest tulenevalt on jällegi märgatav
kõnekeele mõju kirjakeelele). Tolleaegne kirjutatud keel juhindus mitte
niivõrd ettekirjutatud reeglitest, kui keeletajust ning -tundest.
Grammatikareeglitega vägistamata esinevad (pealtnäha) suvaliselt
mõlemad sõnakujud "nüüd" ja "nüid", "peaks" ja "piaks", "healel" ja
"häälel", "rõõmus" ja "rõemus". Ka kasutatakse nime Peterburi, siis jälle
6
Peeterburi.
Loomulikult erinevad ka kokku-lahkukirjutamisreeglid, (nt "liht
teenistuses").
Põnevaid sõnu leiab muidugi ka, nt "valvaka-juusteline mees", tõeline
kaunissõna : "kapstas" (ehk "kapsas").
Veel grammatika-alaseid tähelepanekuid: vähene osastava käände
kasutatavus, selle asemel omastav. Kõik riikide jm kohanimedega seotud
annaabi.ee 
