KASVATUSE KLASSIKA
Rousseau õpetas, et
harjumuste puudumine on kõige parem harjumus. Klassikaline pedagoogika peab harjumuste
kujundamist väga oluliseks. Aristotelese arvates on inimestel olemas küll eelsoodumused
harjumuste tekkeks, kuid need tuleb harjutuste kaudu omandada.
Platoni "Politeias" arutletakse vooruste üle, mida hinges sünnipäraselt ei ole ja mis pannakse
sinna harjumuste kujundamise ja treeninguga. See tähendab, et ühte ja sama kalduvust saab
muuta kas kasulikuks ja headtegevaks või kasutuks ja hukatust toovaks.
Tsiteerin Aristotelest (1996): Halva iseloomuga inimene ei saa jätta tegemata halba, isegi kui
ta vannub vastupidist. Igatahes on inimene vastutav oma iseloomu eest, sest vähemalt algul
sõltus see temast. Inimene võib iseennast valida. Kuid kui juba kord on end valinud, inimene
määrab ette oma käitumise loogika. Kõlbeline inimene püüdleb kõrgema hüve poole, ta ei
annaabi.ee 
