vesiniku aatomite vahelised nurgad on vrdsed (109,5). Tingituna ssiniku aatomi tetraeedrilisest ehitusest ehk sidemete vaheliste nurkade vrdse paiknemise tttu, on kik ssiniku ahelad siksakilise ehitusega. 3.) Alkaanide fsikalised omadused (tihedused, sulamis- ja keemistemperatuurid, miks on hargnenud ahelaga alkaanide sulamis-ja keemistemperatuurid madalamad, kui neile vastavatel sirge ahelaga alkaanidel?, alkaanide vees lahustuvus, miks alkaanid lahustuvad vees halvasti?, hdrofoobsete ja hdrofiilsete ainete omadused ja nited, gaasiliste alkaanide ohtlikkus). Molekulmassi kasvades kasvad ka tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur. Pikema hargnemata ahelaga alkaanidel on omadus ksteise klge liibuda, sest nende kokkupuutepind on suurem. Selles tulenevalt suuremate molekulivaheliste judude ja vastastikmjude tttu lheb vaja nende lhkumiseks rohkem energiat ja seeg aka krgemat temperatuuri. Alkaanid kui mittepolaarsed ained polaarsetes ainetes ei lahustu, kuna nad ei
glkogeen 30. SSIVESIKUTE L. ORGANISMIS: 1. philine energiaallikas; 2. struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid, 3. tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid; 4. varufunktsioon glkogeen maksas ja lihastes ; 5. toitefunktsioon laktoos piimas, lehmal 3,8-4,8%, inimesel 7%; 6. biosnteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapete, glkolipii 7. osmootse rhu ja ioonide sidumise regulatsioon teatud ssivesikute negatiivse laengu ja hdrofiilsete omaduste tttu; 8. mehhaaniline kaitsefunktsioon limade heteropolsahhariidid, veresoonte, bronhide, liigeste, soolestiku pinna kaitse. 31. HPERGLKEEMIA, HPOGLKEEMIA, TEKKE PHJUSED: HPERGLKEEMIA: eluohtlik seisund, mille puhul veresuhkru tase tuseb normist krgemale. Organismis kuhjuvad ketokehad. Insuliini puudusel ei saa organism vajalikku energiat ktte ssivesikutest ja vtab energiaallikana kasutusele rasvad, kuid nende lammutamine jb poolikuks (insuliini vhesus) ja kuhjuvad