Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
Kui siin oleks tegemist võõra maa vaenlastega,
oleks pealekippumine sihitud kogu maa vastu, mitte aga ainult noorkristlaste vastu.
Kui saarlased 1241. a. jälle alistusid ja rahulepingu tegid ordumeistriga, seletas ordumeister
rahulepingu sissejuhatuses, et tema juurde Läänemaale läkitasid saadikuid ,,usust taganenud
saarlased (Osiliani apostatae), kes esinevad ristiusulistele ülivaenulikult ja kahjulikult". Edasi on
märkus, et nad oma vaenuliku olekuga ümbruskonna usklikkudele (hdelibus, in circuitu suo
positis) ristiusu edusammusid ning kasvamist Liivimaal tublisti takistasid (U. B. 169).
Rahulepingus määratakse tuleviku jaoks muu seas paganuse ohvrite eest karistused, niihästi
sellele, kes ohverdab, kui ka sellele, kes teist laseb enese eest ohverdada (si quis ritu gentili
immolavit et qui immolari fecit).
1255. a. rahulepingus nimetatakse rahulepingule eelnevat aega ärataganemisajaks (tempus
apostasiae, U. B. 285). Pärast Durbeni lahingu kaotust (1260. a
annaabi.ee 
