Eesti Vabariik aastail 1920-1933
kige raskemini avaldus siin 1933. a. suvel, olles iseseisvusperioodi rngim
majanduslangus. Esmajoones tabas kriis Eesti peamist majandusharu
pllumajandust, talude majandusraskused tid kaasa tsised probleemid ka
teistes majandus- harudes. Suur osa rahvast muutus ostujuetuks, paljud
ettevtted lksid pankrotti, kiirelt tusis ttute arv (1932.a. oli neid 32
000). Kriisi letamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati
ulatuslikult pllu-mehi, ttute abistamiseks korraldati hdaabitid. Kriis
hakkas taanduma alles prast seda, kui Jaan Tnis-soni valitsus tegi 1933.a.
otsuse eesti kroon devalveerida.
Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Rahvas oli rahulolematu,
sdistades poliitikuid nii vime-tuse prast majanduskriisi ohjata kui ka
erakondlikus korruptsioonis, parteiliste huvide eelistamises riikli-kele,
valitsuskriiside kunstlikus tekitamises jm. Rahulolematuse kasv thendas rahva
vrandumist riigist. 1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase
annaabi.ee 
