tugevates elektrolüütides üle 30%. Nõrkade hapete puhul dissotsatsiooni määr sõltub konsentratsioonist, lahuse lahjendamisel dissotsatsiooni määr suureneb. Temperatuuri tõstmisel dissotsatsioon suureneb. 2.Ioonvõrrandid: 3 tingimust, kas tekib sade, vesi või gaasiline aine. 3. Tugevad elektrolüüdid: Happed: HI, HBr, HCl, HNO3, H2SO4 Alused: LiOH, NaOH, KOH, Ba(OH)2, Sr(OH)2 4. Nõrgad elektrolüüdid: Happed: HNO2, H2F2, HCOOH, CH3COOH, HCIO, HCN, H2S, H2CO3 Alused: Zn(OH)2, Mg(OH)2, Fe(OH)3, C2H5NH2, NH3·H20 5. Neutralisatsioonireaktsioon: Happe ja aluse vahelised reaktsioonid, tekivad sool ja vesi. 1. Tugeva happe ja tugeva aluse vaheline reaktsioon kulgeb täiesti lõpuni. 2. Nõrk aluse ja tugev hape kulgeb praktiliselt lõpuni. NH3·H20 + H+(/) => NH4+(/) + H2O 3. Nõrk hape ja nõrk alus toimub vaid osaliselt 6. Soolade hüdrolüüs: · Soolade keemiline reaktsioon veega.
molekule, nad dissotseeruvad lahustumisel täielikult. Need on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdrooksiidid, anorgaanilised happed. Happed: HI, HBr, HCl, HNO3, H2SO4 Alused: LiOH, NaOH, KOH, Ba(OH)2, Sr(OH)2 Soolad: NaCl, KCl Nõrk elektrolüüt: · Nõrgad elektrolüüdid on osaliselt dissotseerunud. Dissotsatsiooni määr on väiksem kui 5%. Eelkõige alused ja happed. Happed: HNO2, H2F2, HCOOH, CH3COOH, HCIO, HCN, H2S, H2CO3 Alused: Zn(OH)2, Mg(OH)2, Fe(OH)3, C2H5NH2, NH3·H20 DISSOTSIATSIOONIVÕRRANDID · Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses (võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0). Elektrolüüdi lahus saadakse tavaliselt soola lahustamisel lahustis (nt vees) lahusti ja soola termodünaamilise koostoime tõttu dissotseeruvad (lagunevad) soola osakesed positiivsete ja negatiivsete
annaabi.ee 
