Afganistani ida ja lõunanaabri Pakistani rahvastiku keskmine tihedus on 202 inimest/ km². Afganistani läänenaabri Iraani rahvastiku keskmine tihedus on 41,4 inimest/ km². RAHVUSLIK KOOSSEIS Afganistaani riigiusk on islami usk. Enamus afganistaanlastest on moslemid. Nad jagunevad veel omakorda kaheks : sunniidid ja siidid. Muuusklike, näiteks hinduiste ja sikhe on väga vähe, umbes 1-2%. Peamisteks Afganistaanis elavateks rahvusteks on afgaanid ( 38-40%), tadzikid(25%), hazarad(15-19%), usbekid(6-9%). SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS Afganistani sündimus on umbes 47 promilli. Väikelaste suremus on kõrge, 163 promilli. Oodatav keskmine eluiga on 43,3. Lapsed ( 0-14a) moodustavad riigi rahvastikust suure osatähtsuse. Umbes 44.5%. Tööealised (15-65a) moodustava riigi rahvastikust 53%. Tööealisi mehi on rohkem. Vanemaealised(+65 a) moodustavad riigi rahvastikust 2,4%. Naisi rohkem kui mehi.
Teda võidakse arvata nii Kesk- Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Afganistan tähendab 'afgaanide maa'. Kuni 19. sajandini kasutati seda nime üksnes pustude traditsiooniliste alade nimetamiseks. Afganistan naabrid on Türkmenistan, Usbekistani ja Tadzikistani, Hiina, Pakistani ja Iraan. Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed. Peamised rahvused kes Afganistanis elavad on putsud,tadzikid, hazarad ja usbekid. Levinuim keel on dari keel, ning palju räägitakse ka putsu keelt. Riigiusk on islam, ja seega on elanikud moslemid. Islam on alistumine Allahile. 1.2 Afganistani ajalugu Vana- ja keskajal oli kuulus tänapäeva Afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel Indiasse. Seal elanud rahvaste ajalugu on tihedas seoses
annaabi.ee 
