Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis
seen kasvõi sadade (leitud kuni 900) hektarite ulatuses tuhandete (2400) aastate jooksul (Volk, 2002). Nii et
seeneriigist võib mõnel juhul leida ‘kasvava puu’ ja vahel isegi näha, kuidas ‘punutakse võrku’ selle okste vahel.
(Sugulise paljunemise, meioosi, tulemusel lahknevad vana ja uus tunnus haploidsetes organismides vahekorras
1:1, diploididele omane retsessiivsus puudub). Siiani on üles leitud ca 100000 seeneliiki, mis on vaid 5-10%
arvatavalt olemasolevatest seeneliikidest (Hawksworth et al., 1995; Oliver & Schweizer, 1999).
Lõpuks tuleb rõhutada, et need haruldased juhtumid, millal rolli mängib HGT, on olnud võimalik välja
selgitada genealoogilise pärilikkuse taustal, tänu valitsevale vertikaalse geeniülekande paradigmale.
Tänuavaldus: Palju tänu Mart Viikmaale redaktsiooniliste soovituste eest.
Anderson, J. B., Wickens, C., Khan, M., Cowen, L. E., Federspiel, N., Jones, T. & Kohn, L.M. 2001. Infrequent genetic exchange and
annaabi.ee 
