Kas universumi tekkimine on seotud kõrgema jõuga ? Mis üldse on universum? See on maailma kõiksus, kõikide asjade kogusus. Enamasti mõeldakse selle all kosmost, mis sisaldab ainet ja energiat. Arvatakse, et universum tekkis Suure Pauguga. Aga nii ei väida näiteks Briti teadlane Stephen Hawking ega ka Oxordi ülikooli matemaatikaprofessor John Lennox. Stephen Hawkingu järgi Suur Pauk oli gravitatsiooniseaduse tagajärg. Tema arust on nii, et kui on olemas gravitatsiooniseadus, siis saab maailmakõiksus end eimillestki luua. Seda kõike väidab ta raamatus ,,Suurejooneline kava" ehk siis ,,The Grand Design". 1988 aastal ilmunud raamatus andis mõista, et mõte jumalast või jumalikust olevusest pole tingimata vastuolus kaasaegse teadusliku arusaamaga universumi olemusest. Minuarust ei
olemus, millega ma tegelen." Stephen on saanud Oxfordi ülikoolist Bakalauruse kraadi ja peale Oxfordi läks ta edasi õppima Cambridge'i ülikooli teoreetilist astronoomiat ja kosmoloogiat. Suurem osa Hawkingi teadustööst keskendub relatiivsuse (ruumi ja aja olemus) ja kvantteooria (kuidas käituvad universumi väikseimad osakesed) ühendamisele. Üks tema suurimaid füüsikasaavutusi on teooria, mis kirjeldab, kuidas mustad augud kiirgust eritavad. Stephen Hawkingu uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teadlasi. Ta külastab paljusid teisi maid ja peab loenguid. Hawking on saanud ka mitmesuguseid preemiaid ja autasusid ning välja andnud raamatuid. 1988. aastal ilmunud raamat "Aja lühiajalugu", mis seletas universumi olemust lihtinimesele, tegi Hawkingist aimekirjanduse superstaari. Stephen Hawkingu tähtsus peitub tema avastustele teaduses
aja kolme suuremat erilaadilist liigitust füüsikas, filosoofias ning psühholoogias. Meetoodidena leiavad kasutust intervjuud mille viin läbi füüsika ning psühholoogia valdkonna esindajatega. Elektrooniline teabeotsing mille raames kasutan “Eesti Entsüklopeediat”. “Encyclopaedia Britannicat” ja teisi internetis leiduvad teaduspõhiseid allikaid. Samuti leian materjali raamatutest millest esimesena olen käsitlenud Stephen Hawkingu " A Brief History of Time" mis ilmus 1988. aastal. Sellise teema olen valinud, sest aja olemus on pakkunud huvi mulle juba pikemat aega ning leidsin, et seda on põnev pikemalt uurida. Samuti soovin mõista aja mõistet paremini ning sellega kaasnevat filosoofiat, mida on uuritud juba sajandeid kuid ühtsele kompromissile jõutud ei ole. Samuti usun, et puutun enda tulevases elus palju kokku aja mõiste ning selle üle filosofeerides enda nägemuse järgi.
et saavutada praegune olemus, kaldun just arvama, et gravitatsiooni pikaajalise tegutsemise tagajärjel on tekkinud kogu meie ümbrus. Kui jumal lõi maailma, siis oma kõikvõimsusega oleks ta saanud selle luua ka ühe sõrmenipsuga, mitte miljardite aastatega. Keegi ei tea täpselt, kuidas universum on tekkinud ning millest see alguse sai. Praegu on selle seletuseks minu jaoks mõistuspärane Suure Paugu teooria ja Stephen Hawkingu seisukohad. Kõige adekvaatsem aga oleks kõigil lasta uskuda seda, mida nad tahavad, kuni suudetakse tõestada, kuidas universum tekkis ning kas mingi kõrgem võim on sllega seotud.
alati midagi uut teada. Tahtsin teada, mis objektid nad ikka on. Olen alati mõelnud nende peale. Sest kõik objektid universumis on universaalsed ja imelised. Selles referaadis kirjutan ma teile mustadest aukudest, nende tekest, mis moodi nad mõjutavad teisi objekte, milline on nende tähtsus universumis ja kas on valged augud. Kui suur on nende kaal ja teised näitajad. Mida võib olla musta aukude sees. Erinevate inimeste teooriat, nagu Hawkingu, Einsteini. Mis juhtub musta auguga peale plahvatamist ja kuhu kaovad kõik kehad sinna sissesastudes. Lühidalt seletan mustade aukudest iseenesest. 3 1. Mustad augud 1.1 Mis on mustad augud? Mustad augud on universumis olevad alad, mille külgetõmbejõu eest ei ole pääsu, sest nende gravitatsioonipotentsiaal on tohutu suur. Kõik, mis satub musta augu mõjupiirkonda, jääbki sinna, kaasa arvatud valguskiired
annaabi.ee 
