Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid
Arvatakse, et 1330. aastaks oli kooliharidus kättesaadav vaid viiele protsendile Euroopa
elanikest. Enamus keskaegsetele inimestele ei olnud haridus keskajal vajalik. Loomulikult
oli haridusele ligipääs ka eksklusiivne, mis omakorda vähendas selle omandamise
protsenti. Enamustes Euroopa kuningriikides oli haridus kiriku võimu kontrolli all. Kirik
koostas ülikooli õppekava, määras ära õpitava kontrollimiseks mõeldud testid ning
juhendas üliõpilasi nende õpingute vältel. (Havlidis 2015)
Ülikoolid arenesid välja kloostri- ja toomkoolidest, mis meenutasid oma olemuselt
tänapäevaseid algkoole ning nende õppetöö oli suunatud peamiselt tulevastu vaimulike
ettevalmistamiseks nende ametitesse. Ülikoolide peamiseks erinevuseks tavalistest
koolidest sai see, et ülikoolid pakkusid kvaliteetset teadus- ja õppetööd. Enamasti said
hariduse omandada vaid kõrgemate maaisandate pojad, kes oskasid ladina keelt ning
kellel oli tarvilik finantseering olemas