Haug
saa näkk end muuta just selle risti pärast. Muistend Valgejõe algjast ehk näkist
lõpeb sõnadega, et see olend on mitmel näul, kas kala ehk hobuseraua näul,
kuidas olnud, aga havikala näul põle taal võimalik olnud ennast näidata, sest
haug olla ennevanast, kui kalad sõda pidanud, suur võidumees olnud ja taale on
rist, labidas ja kerves aupalgaks antud, selepärast ei pea ka algjas tahtma ega
pea taal ka olema võimalik haviks ennast muuta, sest niisugused elukad ei pea
ristiga kokku passima.
Seos näkiga võib avalduda kaude: Kui augikalale kaks korda saab ahingiga
sisse löödud, siis peab näkk kaks korda seda inimest tahtma ää neelda.
Pühalepa teisendi järgi ei saavat näkk end muuta haugi lõualuuks.
Huvipakkuv on ühe Simuna päritoluga katkumuistendi lõpukommentaar:
Kõigiks on ka katk ennast muutnud, aga mitte augikalaks, sest et temal rist pea
peal on.