juutide Egiptuses 41-43: Oli väga religioone, Preestrite ül oli täpsem sõnastamine ja tähtsamate jmalate eest hoolitsemine. Jumalatelt oodati peaasjalikult kogu maad juhtiva valitseja ja temas kehastunud riigivõimu kinnitamist. Lihtrahva vajadustele ei pääranud vaenulik regioon eriti tähelepanu. Jumalaid oli umbes 740 . Usus polnud tähtsad üksikasjad vaid ,et jumalaid asutataks nende rituaalset hoolt kantakse . Hautagune elu : usuti ,et on peale surma teine elu ja ainult nendele kellel olid matuse või kelle kehad säilitati. Mesopot59- 61 : Jumalad on enamasti sumeri päritolu. Jumalaid kujutati ette suure perekonnana,kes elasid muretult. Jumalad kaitsesid iniimlikku õiguskorda ja ka karistasid ülekohtuseid. Igal jumal oli lemmiklinn, Surma kardeti. Olid astmiktemplid ja tsikuraadid. Nendes olid ruumid kombetalitusteks ja majandustegevusteks. Altar oli keset templiõue.
nendele vanadele asjadele on ühiskonnal millest rääkida. Raamatuid on kah sellel teemal väga palju kirjutatud. Üldse püramiididest on välja uuritud peaaegu kõik mida sealt uurida saab. Arvan, et kui midagi veel ei teata siis on see mingi salajane hauakamber mida pole avastatud, aga see oleks väga väike võimalus. Näiteks: Tutanhamoni hauakaber mis leiti suhteliselt hiljuti. Mulle meeldis see, et muumiatega pandi alati nende varandust ja muid asju hauda kaasa, sest arvati et hautagune elu läheb edasi. See oli päris tore mõtlemine, kuigi tänapäeval tunduks see naeruväärne. Ajaloolased ei olegi kõiki väärisesemeid kätte saanud mis pandi vaaraodega kaasa, sest igalajal on ju vargad olemas ja nad on teinud oma töö. Kasutatud kirjandus: www.miksike.ee; eneke nr.7; ajaloo õpik 10. klassile; vihik
18.saj ja 19.saj. Vararomantism-Novalis-Saksa vararomantismi luuletaja. Pöördus rahvaluule poole, käsitledes seda kui rahvahinge säilitajat. Torm ja tung iseloomustavad saksa romantismi. J. C. F. Hölderlin- Saksa lüürik. Teosed ülistavad ilu ja harmooniat ning toetub vabadusideaalile. Novalis- Luuletaja ja filosoof. Tüüpiline vararomantik. Paljud teosed jäid lõpetamata või avaldamata va. "Ööhümnid"-biograafiliseks aluseks oli tema mõrsja surm. Teostes on reaalne hautagune maailm. Vennad Grimmid- 19.saj algus oli muinasjuttude kuldaeg. Panid aluse romantilise muinasjutu zanrile. Levisid laialdaselt. Kõrvale arenes kunstmuinasjutud, mis ei põhinenud rahvaloomingul, vaid fantaasial. E.T.A. Hoffmann- Rikka fantaasiaga muinasjutu vestja. Lähtub teostes kahe vastandliku maailma oelmasolust. Peetakse tugevaks mõjutajaks kogu Euroopa romantismile. A.Chamisso- Saksa hilisromantik, loodusteadlasest lüürik, kes kirjutas tragilist ja melanhoolset luulet. H.C
Aphrodite oli abielus Hephaistosega, aga ta polnud talle truu, tema armukese hulka kuulusid nii Ares, surelik Adonis ja Hermes. Aphroditet peetakse ka Trooja sõja üheks põhjustajaks. Hermes oli Zeusi ja Maia poeg, Zeusi käskjalg, rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Samuti oli ta hingede hautagune saatja. Temalgi oli mitmeid lapsi. Ares oli sõjajumal, Zeusi ja Hera põlatud poeg, keda peeti tapahimuliseks, verejanuliseks, samuti ka argpüksiks, kes röögib valu tundes ja põgeneb kohe, kui haavata saab. Ares esines müütides vähe, ühes loos oli ta Aphrodite armuke, ent enamasti oli Ares vaid sõjasümbol. Hephaistos oli tulejumal, kes mõnede allikate järgi on Zeusi ja Hera poeg. Enim eraldab teda
annaabi.ee 
