Eesti hülged
Hüljeste
esiloivad on suhteliselt lühikesed. Nende tagaloivad ei paindu pöialiigeste kohalt ette. Nende
loivadel on tugevad küünised. Hüljestel ei ole kõrvalesti, selle asemel on kõrvaava.
Sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaava. Hüljeste peamiseks vaenlaseks Eestis on inimesed,
areaali põhjapoolses osas jääkarud. Kui meri on jääs, siis teevad hülged jäässe rindauke, mille
kaudu saavad nad hingata ja vee peale tulla. Hülglaste hääl sarnaneb haukumisele või
möirgamisele.
Hüljeste toidulaud
Hülglased söövad kalu ja koorikloomi. Kaladest eelistavad nad turska, räime, meritinti, siiga
ja ahvenat. Et kalavõrkudesse takerdunud isendid on neile väga lihtsaks saagiks, siis lõhuvad
nad sageli kalurite võrkusid. Seepärast jäävad nad ka sageli võrkudesse kinni.
Eesti hülged
Eestis elab kolme liiki hülglasi. Need on:
Hallhüljes (Halichoerus grypus)
Hallhüljes on kuni 2,6 meetrit pikk ja kaalub kuni 310 kg
annaabi.ee 
