„Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)“
52-57
VÄGI-elujõud, karisma, ei samastu füüsilise jõuga. Leidub teatud
piirkondades,objektides,elusolendites,inimestes. Kõigil väge erinevalt: meestel rohkem,naistel
vähem..täiskasvanutel rohkem,lastel vähem. Väge võib
omandada,kaotada,suurendada,vähendada,siirdada ühelt objektilt teisele.
HING- inimese isikupära kandja ja oluline elus püsimiseks.. hinges(hingeõhus) leidub väge nt
haigele kohale puhumine.surma korral arvati,et hing lahkub kehast, siirdub putukaisse. Usuti
haukatagusesse ellu-hauapanused.
ANIMISTLIK-kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks. Kehtis põhimõte: nagu mina
muile, nii muud minule. Kui inimene käitus halvasti, siis võis loodus sama teha.
OHVERDAMINE- eesmärk oli saavutada looduse,jumalate,haldjate,vaimude heasoovlikus.
ohverdati pühade puude juures(hiied,tammed,pärnad,pihlakad) ohvrikivide,ohvriallikate
juures. Parim aeg selleks oli pühad,neljapäev,suurte ettevõtmiste eel. Ohvrid olid:
palveohvrid, tänuohver,lepitusohver. Ohverdati:
annaabi.ee 
