Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis
männikutes. Pesitsemisvõimaluste korral kasutab ka teistsuguseid metsi, isegi
rabamännikuid.. (T. Randla, 1976)
Eestis pesitseb 200-500 paari.(eoy.ee)
Kivikakk:
Ei ole kaitsealune liik.
Karvasjalg-kaku suurune. Ülalpool tume-pruunikashall heledate tähnidega. Alapoolne valge,
pugualal tiheda musts-pruuni triibustikuga. "Loor" valkjas, jalgade sulestik valge. Nokk
kollane. Saba poolest tiivast lühem. Aktiivne ka päeval. Hääl hele, kaeblik "kiu" või terav
haugutus. Kultuurimaastikul, pesa puuõõntes.
Üldpikkus 23 cm. (T. Randla, 1976)
Eestis on kivikakk väga harv eksikülaline.(eoy.ee)
Kodukakk:
III kategooria liik.
Umbes varesesuurune tuhkhalli või roostepruuni sulestikuga kakk. Hästi eristatav tumeda
peenmustriga "loor". Aktiivne peamiselt öösiti. Hääles õõnes "kuvitt" või paarimisaegne
rütmiline, uluv kolmesilbiline huige. Teeb ka teistsuguseid häälitsusi.
Üldpikkus 38 cm.
Kodukakk on Eestis üldlevinud ja sage haudelind
annaabi.ee 
