Põlvkondade igipõline vastuolu
Ühiskonnareeglid need kehtisid kunagi, kuid tänapäeval ei taheta seda enam millegipärast tunnistada.
Põhjus on vist selles, et neid ei olegi enam. Kui sotsiaalsed normid olid veel kindlaks määratud, siis räägiti lastele
juba varases eas, mis on lubatud ja mis mitte. Tolle aja noorukitel ei tulnud mõttessegi vanematele inimestele
midagi vastu öelda, kui neid korrale kutsuti. Tänapäeval on see saanud tavaliseks, et haugutakse vastu, minnakse
vanadele inimestele kallale, kui tekib tunne jõu üleolekust ning peetakse end väärtuslikemaks, kuid seda kõigest
suurest egoistlikusest. Õnneks mõned eakamad ei jäta asja niisama ja üritavad siiski midagi lapse käitumises
parandada. Kuid kui nad otsustavad juhtunust lapsevanematega arutleda, siis tuleb sealt arvatavasti vabandus, et
laps ei kuula neid. Kuid kes selles süüdi on? Miks leida vabandusi tühjast taskust, kui ei süveneta toiunu tuumale?