Haug
haugimarja inkubeerimisega, 1969. a. alustati ka vastsete lühiajalise (12-19 päeva)
järelkasvatamisega. Haug on oluline sportliku ning töönduspüügi objekt, samuti hea
biomelioraator ning biomanipulatsiooniks kasutatav kalaliik. (Paaver, Kasesula, Gross, Puhk,
Tohvert, 2006)
Kus kasvatatakse maailmas ja Eestis
Praegu kasvatatakse haugi asustusmaterjaliks Ilmatsalu ja Haaslava kalakasvandustes
(Tartumaal). Viimasel kümnendil on Eesti sisevetesse lastud 2-7 miljonit haugivastset, 3000-
14 000 samasuvist maimu ja mõnisada kahesuvist noorhaugi aastas. (Pihu & Turovski, 2001)
Kui palju kasvatatakse, kui suur on toodangu väärtus
Haugi järelkasvatamine on ebakindel ja kallis ettevõtmine. Saksamaal kujunes 1999. a
40-80 mm haugimaimude hinnaks 2.40-8 kr/tk, samasuviste hinnaks 24-54 kr/tk ning 1000
haugivastse hind oli 64 krooni ja üle selle. Kõrge hinna põhjuseks on kannibalism, mis teebki
haugi järelkasvatuse keeruliseks ja kalliks
annaabi.ee 
