Võrtsjärve veetaseme muutustest
septembril. Tuule mõju arvestades on
miinimumrekord 121 sentimeetrit sama aasta 16. septembrist. (Järvet, 2002, Saar, 2005)
Madal veetase ja selle tagajärjed
Võrtsjärve kalastikku mõjutavatest looduslikest tingimustest on üks olulisemaid veetase.
Erakordselt suured muutused veetasemes (keskmine amplituud 137 cm, absoluutne 314
cm) mõjutavad kalade arvukust kudemis- ja talvitumistingimuste ning toidubaasi kaudu.
Kõige enam sõltuvad Võrtsjärves aasta keskmisest veetasemest haugisaagid. Kõrgema
veeseisuga aastatel on reeglina latikasaak suurem kui madala veega Kõrgveeperioodidel
suurenevad ka põhjapoolse päritoluga ja jahedamat vett eelistavate lutsu ja peipsi tindi
arvukus. Koha kudemine õnnestub sagedamini madalaveelistel aastatel. Tindi ja
samasuvise koha põlvkonna arvukus on esimesel eluaastal väga tugevas pöördvõrdelises
sõltuvuses Koha rännet Väikesse Emajõkke pidurdab madala veeseisu ajal kõrgema
veetaimestiku massiline levik.
1996
annaabi.ee 
