Sõudikud - vesikirbud
Vesikirbu lapik keha on
kaetud läbipaistva kojaga, kust ulatuvad välja tagatundlad. Ühe suure silmaga pea on
kiivrikujuline. Harjastega
rindmikujalgu on viis paari. Rindmikujalgades paiknevatesse lõpuskotikestesse
aitavad harjased tuua
värsket vett ja toidupalakesi. Nii toimub vesikirbu hingamine ja toitumine. Toiduks on
bakterid, ainuraksed,
pude ja vetikad. Vesikirbud on lahksugulised loomad, esineb nii emas- kui isasloomi.
Emased kannavad mune
kaasas selja peal hauderuumis. Vesikirbud reageerivad valgusele (silm), ööseks
liiguvad nad veekogus sügavamale,
nendega koos liiguvad ka planktontoidulised kalad.
Sõudikutel (Cyclops) on piklik hargiga lõppev keha. Liikumisele ja vees hõljumisele
aitavad kaasa pikad tundlad,
liikumisorganiks on jalad. Keha eesotsas asub üks silm ja keha on kaetud kitiinse
koorikuga. Emastel ripuvad
tagakeha külgedel munadega täidetud kotid. Noortel on mitu vastsejärku. Sõudikuid
võib leida ka talveperioodil.