Kunsti ajalugu
hauatemplini. Selle ülaosa moodustas klassikaline püramiid. Selle ehitise taga paiknes
suurejooneline kolmest küljest sammastega piiratud õu, mille taga olid juba kaljusse raiutud
pühad ruumid, vaarao hauakamber aga oli sammasõue all. Ehitise siseruumid olid kaunistatud
arvukate reljeefidega, nende süzee oli lähedane Vana riigi aegsetele ( s.t. vaaraode
surmajärgse elu kujutamine ). Mentuhotepi hauakompleks oli Keskmise riigi arhitektuuris
siiski suhteliselt erandlik. Põhilisteks haudehitisteks jäid kaljuhauad, mitmeruumilised
kaljusse raiutud ehitised, mille seinad olid kaetud värvikate maalingute ja reljeefidega;
kaljuhaudadesse sissepääsu markeeris aga kahesambaline portikus: tihti olid ümmargused
sambad kannelüüridega ja lihtsa kapiteeliga ( nn. protodooria sammas; Benihassani
kaljuhaud ).
Keskmise riigi 12. dünastia ajal muutus Egiptuse pealinna asukoht - Teebast viidi see taas
Põhja - Egiptusesse. Peamiseks põhjuseks oli inseneriehituse hoogustumine - Faijumi oaasi
annaabi.ee 
