Makedoonia valitseja Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu taga levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ja väepealikud jagasid tema hiigelriigi. Tekkisid hellenistlikud riigid, milles segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele. 4. saj eKr laskis Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudeehitise – Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel asetsev joonia stiilis tempel ning seda kattis püramiiditaoline katus. Seda loeti üheks maailmaimeks ja Mausolose järgi hakati paraadlikke haudeehitise nimetama mausoleumideks. Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Joonia ja korinose stiilid levisid rohkem, kui range dooria stiil. levis ka stiilide segu (nt
Mastaba ehitatigi kõrgem, aga kõrgustesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema. Tõenäoliselt nõnda jõutigi esialgu astmikpüramiidini kuid 4-nda dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid. ( pealispind oli kaetud lihvitud kiviplaatidega )Püramiidid pole siiski ühtlane kivimass, neis on käigud mis viisid hauakambrisse,mis peale matuseid suleti. Püramiid ei olnud üksikehitis,vaid osa suurest "surnute linnast". Vaarao haudeehitise läheduses olid tema sugulaste ja teiste ülikute mastabad või väikesed püramiidid. Mykerinose ehk Menkaura püramiid, Giza püramiidid,hafra püramiid. · Obelisk- Kivisammas mis on neljatahuline ning ülespoole ahenev. Vana Egiptuses olid obeliskid päikese jumala sümboliks. Tavaliselt olid need paari kaupa templite sissekäigu ees.( Obeliske on näiteks püstitatud ka Babüloonoas ja Assüürias ) · sfinks Inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju