RUHNU HOIUALA KAITSEKORRALDUSLIKUD PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED
Ruhnus on kuni 4 meetrine rannaastang. Ruhnu
saare kuju on ovaalne ning maastikuliselt jaguneb kaheks. Idaosa on liivane, kus loode-kagu
suunas on rida omavahel paralleelsed liivaluited. Luitestikul kasvab enamasti okasmets, mis
katab 60% saare pindalast. Lääne osa on saarel madal, tasandikulise pinnamoega, kus kasvab
kohati sanglepikuid, suuremalt jaolt aga on kasutuses põllumajandusliku maana, kus asuvad
niidud, põllud ja karjamaad. (Vikipeedia 2013)
Suurim Ruhnu siseveekogu on Haubjerre soo, kuhu tekib suurvee ajal järv. Saarel leidub ka
pisemaid soid, need on samblasood, kus leidub väikesi rabalappe. (Vikipeedia 2013)
Ruhnu on klindisaar ja kuulub Balti klindi aluspõhja kivimitesse murrutatud astangute
süsteemi. Ruhnu saarelt pärineb Eesti tuulekiiruse rekord 47 m/s (Vikipeedia 2013)
Ruhnus elavad loomadest metskits, rebane, rändrott, koduhiir, juttselg- kärgkonn
(looduskaitse all), nastik jt, meres elavad viiger- ja hallhüljes ning sagedasemad kalad on lest,
annaabi.ee 
