Keskaja rüütel
Põlvekaitsme plaadid olid
kokku seatud nii, et isegi kui rüütli jalg oli põlvest kõveras, ei tekkinud ühtegi avaust.
Reiekaitse kattis rüütli reit ainult pealtpool ja välisküljelt, sest oht reie tagaosast
haavata saada oli väike. Säärekaitse oli ühendatud rihmadega seestpoolt takistamaks
vaenlase mõõgal rihmuläbi raiuda.
Kürass (prants.keeles cuir, eesti keeles nahk) oli turvis, mis kattis peamist osa kehast.
Kuni XIV sajandini kandis suurem osa rüütleid rõngassärki ehk hauberit. XII sajandi
alguses lisasid osad rüütlid selle peale nahkvesti, rinna ja selja kaitseks. XIV sajandil
võeti kasutusele vammus, mis oli voodertatud metallplaatidega, sellest arenes välja
ühes tükis rinnaplaat. XV sajandi alguseks kanti juba katmata plaatturvistikku, mida
hoidsid koos needid või seespool asuvad rihmad. Ka terast töödeldi vastvalt moele,
näiteks gooti stiilis olid terasplaadid töödeldud lainelisteks ehk rihvitud.
annaabi.ee 
