"hauaspuhkajal" - 1 õppematerjal

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Siis aga ütles ta: ,,Kas te ei tahaks mu isa hauda näha? Pärast võiksime üheskoos linna tagasi minna." Ja nagu oleks Indrek juba oma nõusoleku avaldanud, hakkas vanamees minema -- väikene, vimmas, vihmavari kepina käes, hallid juuksed tolknesid musta ja võidunud kübara alt. Indrek ei saanud ,,ei" öelda, ja nõnda läks ta kaasa, et lugeda issameie vanamehe haual, keda ta ainult kord elus näinud. Aga talle tundus imelikuna, et tema loeb palvet keeles, millest hauaspuhkajal polnud siinilmas vähematki aimu, ja nõnda jättis ta lugemise, teeskles ainult, nagu ta loeks. Tõeliselt mõtles ta sootuks teistest asjadest. Aga kui ta pärast katsus meelde tuletada, millest ta seal haua juures kummardudes oli mõelnud, siis oli kõik ununud, nagu polekski ta seal millestki mõtelnud, vaid ikkagi issameiet lugenud. ,,Jah, siin on see tema Rheini-äärne," algas härra Schulz pärast palvelugemist. ,,Teie muidugi ei mõista, mis see tähendab, sest teil ei ole oma Rheini